Algselt nägi projekt ette 33-39 tunnelit, hiljem 15 ja lõpuks jäi projekti vaid 6 tunnelit. Tunnelite ehitustööga alustati põhjalikult 1917.a. varakevadel. Ehitustööd toimusid pea 4 kuud kui teatati rahapuudusest, nädal peale seda ehitustööd lõppesid. Tunnelites 1-3 oli vooderdus seintel ja lagedel enam-vähem olemas kuid põrand oli viimistlemata. Tunnelit nr.3 kasutati ka ajutiselt ehitajate lõhkeainelaona. Tunnelis nr.4 olid tehtud toortööd kuid vooderdamiseni ei jõutud. Tunnelid nr. 5 ja 6 seisid algjärgus - lõhatud, kuid mitte kogu sügavuses.
Peale teist maailmasõda ehitati tunnelite nr.1 ja 2 ette betoonist kaarjate külgkoridoridega tuumavarjendi sissepääsehitised.
< Tööjõuna kasutati tol perioodil sõjaväelasi, kohalike inimesi, Venemaalt palgatuid ja Saksa sõjavange.
Tänapäevaks on tunnelid mahajäetud ja ka osaliselt sisse varisenud. Enamus on võetud arvele ehitismälestitena kui oluline osa Peeter Suure Merekindlusest ja tähelepanuväärne rajatis Eesti ehitusajaloos.
Inimtegevust tunnelite juures aga jagub. Käiakse uudistamas, tegeletakse ka kaljuronimisega ja paintballi mängimisega.
Fotode autor on Andri Ivin
Infoks kasutatud materjal :
https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=8721
https://et.wikipedia.org/wiki/Astangu_tunnellaod
Hüljatud Eesti 2017