Selle aasta alguses jäi mööda sõites silma selline majakene. Kaugelt juba oli näha, et elu seal enam ei käi. Tegelikult eest vaadates (peafoto) üsna kobe veel kuid minnes edasi mööda teed mis viib maja teisele küljele, avanes üsna kurb vaatepilt (Foto 2). Sellise vaatepildi kohta öeldakse üldjuhul ''aeg teeb oma töö''.
Foto 2
Tee poolt maja tagumist külge vaadata siis on näha kuidas parema poole katus, sein ja lagi on osaliselt juba sisse vajunud (Foto 2,3 ja 4).
Foto 3
Ruumis on väga palju asju alates korvidest, kelkudest ja lõpetades riiete ja purkidega. Kuna see maja nagises ja kriuksus oli koguaeg selline tunne, et see kukub kohe-kohe selga seega kaua seal viibida ei tahtnud ja tegin sees ka ühe kiirema ringi. Uks oli lahti kuid lõhkumisjälgi polnud. Kusjuures see ongi üks sellistest kohtadest kus on hea käia : pole täis soditud, aknad on terveks jäetud ja ei lõhnanud uriini järgi.
Foto 7
Järgmiselt fotolt (foto 7) on näha sissepääsu uks - peauks. Ütleks, et see uks ja ukseava on omajagu elu näinud.
Foto 8
Siin on näha (foto 8) nüüd see esimene ruum. Pildi vasakus servas on välisuks. Sahtlid on lauapeal ja üleüldse jääb mulje, et keegi on siit midagi otsimas käinud või on elanikud lahkunud ja kiirelt tähtsamad asjad kaasa krabanud.
Foto 9
Sellel fotol (Foto 9) on nüüd näha järgmine tuba (majas oligi 3 ruumi koos kokku vajunud ruumiga).
Siin ei saanudki nüüd päris täpselt aru mis toimub, hunnik telliseid laotud üksteise otsa, vanaaegne ehituskiiver ja hari. Juhiks tähelepanu aga seintele, kuidas tapeet ei suuda enam ajale vastu panna ja hakkab seinast lahti tulema. Nüüd näeb välja nagu seina oleks riputatud lina.
Foto 10
Foto 11
Mõtteid ja teooriaid käib peast läbi palju ja need loovad oma ettekujutuse ja tunde.
Asukoht kaartil:
Fotode autoriõigused kuuluvad @ Hüljatud Eesti
Hüljatud Eesti 2017